Siulequt
Kalaallit
Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup 2019-imut ukiumoortumik nalunaarusiaa
saqqummiunneqarpoq. Naatsorsueqqissaartarfiup suliassai, tassunga ilanngullugit
suliffeqarfiup inatsisitigut tunngavigisai aqutsinermilu pissutsit nalunaarusiami
allaaserineqarput. Tamatuma saniatigut Naatsorsueqqissaartarfimmi 2019-imi
kisitsisitigut paasissutissat suliarineqartut kiisalu suliffeqarfiup
aningaasaqarnera, sulisullu pillugit takussutissat nalunaarusiap imarai.
Ukiumoortumik
nalunaarusiamut atatillugu ingerlatsinermi pilersaarut siulersuisut
akuerisimasaat ukiumut ataasiarluni nutarterlugu saqqummersinneqassaaq.
2019-imi
Naatsorsueqqissaartarfik ukiunik 30-nngortorsiorpoq. 1989-imi
naatsorsueqqissaartarfik pilersinneqarneranut kisitsisitigut paasissutissat
qitiusumik katersorneqartalernissaat siunertaasimavoq. Naalagaaffiup
akisussaaffiinik Kalaallit Nunaannut nussuinerit malillugit politikkikkut
aalajangiiniarnerni datat tunngavigineqartussat tutsuiginartut
pisariaqartinneqarnerat annertusiartorsimavoq.
1989-imiilli
Naatsorsueqqissaartarfiup akisussaaffini annertusiartuaartissimavai. 2019-imi
Naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqartut 100-t sinnerpaat,
kisitsisaataasivimmi tabelit 408-ullutik.
Naatsorsueqqissaartarfiup
kisitsiserpassuit pigisaasa ilisimatusartoqarsinnaanissaa aamma sukumiisumik
misissuisoqarsinnaanissaa qulakkeerpaat. Qitiusumik kisitsisitigut
paasissutissanik peqarnerata kingunerivaa inuiaqatigiit ineriartornerat pillugu
sukumiisumik misissuisinnaaneq suliaqarfiit assigiinngitsut taputartuullugit,
pisortat suliffeqarfiutaanni suliat immikkoortitersimaneri apeqqutaatinnagit.
Siulersuisut
pingaartitaraat siunissami Naatsorsueqqissaartarfik kisitsisitigut
paasissutissanut pitsaasumik ingerlalluni qitiusoqarfiujuarnissaa.
Vøgg Løwe
Nielsen
Siulersuisunut
siulittaasoq
1
Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup suliassai aqunneqarneralu
Kalaallit
Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik
Kalaallit
Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Kalaallit Nunaanni pisortatigoortumik
naatsorsueqqissaarnernut qitiusumik oqartussaasuuvoq.
Naatsorsueqqissaartarfiup
pingaarnertigut akisussaaffigineqarnera siulersuisunit isumagineqarpoq,
taakkulu inuiaqatigiinni pissutsinik ilisimasaqartunik tallimanik
ilaasortaqarput. Ulluinnarni aqutsisoqarneq naatsorsueqqissaartarfimmi
pisortaasumit isumagineqarpoq, taassumalu suliffeqarfik avammut
nittarsaattarpaa.
Aaqqissuussaanikkut
inissisimaneq
Naatsorsueqqissaartarfik
aaqqissuussaanikkut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfiup ataaniippoq.
Aningaasaqarnermut naalakkersuisoqarfiup Naatsorsueqqissaartarfimmi
aningaasaqarneq sulisunullu atugassarititat pingaarnertut akisussaaffigivai.
Atugassarititat naatsorsueqqissaarnermut tunngasut siulersuisut
akisussaaffigivaat.
1.1
Siulersuisut suliassaat katitigaanerallu
Siulersuisut suliassaat
Siulersuisut suliassaat Inatsisartut
inatsisaanni nr. 11, 29. oktober 1999-imeersumi takuneqarsinnaasut ukuupput:
· Kalaallit Nunaanni
Naatsorsueqqissaartarfimmut pingaarnertut akisussaaffik isumagissallugu
· Kisitsisitigut paasissutissat
tamaneersut katiternissaannut siunnersuuteqassallutik
· Kalaallit Nunaanni
Naatsorsueqqissaartarfik anguniakkanut aalajangersakkat naapertorlugit
sulinersoq nakkutigissallugu
· Suliniuteqarfigineqartunut
piffissaq ungasinnerusoq isigalugu Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup
pilersaarusiornera akuerissallugu
· Kalaallit Nunaanni
Naatsorsueqqissaartarfiup sulinissamut pilersaarutai akuerissallugit
· Ukiumut ataasiartumik
suliffeqarfiup sulinera pillugu Naalakkersuisunut nalunaarummik
tunniussaqartarnissaq
Siulersuisut
katitigaanerat
· Vøgg Løwe Nielsen, siusinnerusukkut
Danmarks Statistik-imi allaffimmi pisortaasimasoq (juunip tallimaanni 2020)
· Tønnes Berthelsen, KNAPK-mi pisortaq (juunip tallimaanni 2022)
· Kim Neumann Nielsen, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi pisortaq (juunip tallimaanni 2022)
· Lulu Nielsen, Kommuneqarfik Sermersuumi siunnersorti (juunip tallimaanni 2020)
· MîtdlâraK E. Lennert, Ph.d.-eerluni ilisimatusartoq (juunip tallimaanni 2021)
Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup sulisui sinnerlugit Josef Kâjangmat siulersuisuni 2019-imi ilaasortaatinneqarpoq.
Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmut siulersuisut 2019-imi pingasoriarlutik ataatsimiipput. Siullermik ataatsimiinnermi 2018-imi angusat, matumuunalu Ukiumoortumik nalunaarusiap aamma Ingerlatsinermut pilersaarutip suliarineqarnera akuerineqarneralu, sammineqarput. Aappassaanik ataatsimiinnermi Hagstovammit (Savalimmiuni naatsorsorsueqqissaartarfik) isummersorfiusinnaasumik saqqummiussisoqarpoq pingajussaanillu ataatsimiinnermi 2020-mi missingersuutit suliassanullu pilersaarutit sammineqarlutik.
2 Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmi ukiup ingerlanera
2.1
Kisitsisitigut paasissutissiorneq
Immikkoortuni
kisitsisitigut paasissutissat assigiinngitsut saqqummersinneqartut agguarnerat
takussutissiamit ataaniittumit erserput. 2019-imi ukiullu siuliini
Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummersitai immikkoortiterluagaanerusunngorlugit
takussutissiorneri nittartakkimi takuneqarsinnaapput.
Takussutissiaq
1. 2018-imi 2019-imilu saqqummersitat amerlassusivii aamma immikkoortut
kisitsisitigut paasissutissanik suliaqarfiusut malillugit 2020-mi
saqqummersitassatut pilersaarutaasut
|
2018 |
2019 |
2020 |
Kalaallit Nunaanni kisitsisit |
1 |
1 |
1 |
Aningaasaqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissat |
52 |
42 |
42 |
Innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutissat |
29 |
29 |
27 |
Suliffeqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissat |
41 |
40 |
41 |
Katillugit |
123 |
112 |
111 |
2019-imi kisitsisitigut paasissutissanik suliaqarfiit immikkut maluginiaqqusat ataani allaaserineqarput.
Nuna
tamakkerlugu naatsorsuutit aamma pisortat aningaasaqarnerat
2019-imi pisortat aningaasaqarnerat iluarsaallugu saqqummersinneqarpoq. Iluarsaassinermi COFOG-koder aamma aningaasaqarnermi pissutsit (realøkonomiske koder) nutaat malillugit suliarineqarput.
Pisortat aningaasaqarnerannut nalunaarsuusiat nuna tamakkerlugu naatsorsuutinit annikitsunnguamik tulluarsarlugit atorneqarsinnaanngorlugit suliarineqarput.
Innuttaasut
2005-imiit
2019-imut Naatsorsueqqissaartarfik CPR-imiit innuttaasut pillugit
kisitsisitigut paasissutissiornermut atugassanik KIMIK aqqutigalugu
pissarsisarsimavoq. Pisortat qarasaasiaq atorlugu paasissutissanut
periusissiaat (digitaliseringsstrategi) tunngavigalugu Cpr-inut paasissutissat
pisortaqarfinnut tamanut siammarterneqartartussanngormata
Naatsorsueqqissaartarfik 2019-imi paasissutissiornermik atortussanik
tunisittarnissamut aalajangersimasunik suliaqarpoq, taannalu siullermeerluni
tunngavigineqarpoq 2020-mi januaarip aallaqqaataani innuttaasut pillugit
saqqummersitsinermi. Taamatut suliaqarneq 2019-imi immikkut
suliaqartitsisimavoq aningaasatigullu immikkut atuiffiusimalluni.
Naatsorsueqqissaartarfiup siunissami ajornannginnerusumik akikinnerusumik
kisitsisinik pissarsisinnaasarnissaanik periarfissiivoq, akulikinnerusumillu
paasissutissani nutaanik meerarsiartaarnernut, katinnernut avinnernullu
tunngasunik Naatsorsueqqissaartarfik pissarsisinnaanngorluni.
Innuttaasut
amerlassusissaanut naatsorsuinermut tunngaviusoq 2018-imi nutarterneqarpoq,
Kalaallit Nunaannut aamma Kalaallit Nunaannit nuuttartut eqqarsaatigalugit
pitsanngorsaasoqarluni.
Greenland
in figures
2018-imi Greenland
in Figures annertusineqarluni tuluttut saqqummersinneqarpoq.
Saqqummersitami tassani sammisat assigiinngitsut naatsumik
assiliartalersorlugit aamma grafiskimik atuilluni saqqummersinneqarput.
Siornatigut saqqummersinneqartartut Greenland in Figures aamma Ukiumoortumik
Kisitsisitigut Paasissutissat akornanniittutut oqaatigineqarsinnaavoq. 2019-imi
siullermeerluni Greenland in Figures kalaallisut Kalaallit Nunaanni kisitsisit
aamma qallunaatut Grønland i tal nittartakkakkut pdf-filinngorlugit
saqqummersinneqartalerput.
Allat
2019-imi
Naatsorsueqqissaartarfik assigiinngitsunik suliaqarpoq atuisunut 2020-mi
kingusinnerusukkulluunniit aatsaat malunniuttussanik. Suliat pingaarnerit
ukuupput:
- Betalingsbalancestatistik
- Pisortat
aningaasaqarnerat pillugu kisitsisitigut paasissutissat annertusinissaat
suliffeqarfiit ilanngunnerisigut
- Inuuttaasut
amerlassusissaat sumiiffinnut tulluarsarlugit suliarineqarput
- Innuttaasut
pillugit nalunaarsuinermut uppernarsaasiorneq
- Naatsorsueqqissaartarfiup
nittartagaata nutarsarneqarnera
2.2
Naatsorsueqqissaarnermik paasissutissiisarneq
Qarasaasiat
atorlugit paasissutissiisarneq
Naatsorsueqqissaartarfiup
siammarterinera qarasaasiatigut pinerusarpoq. Qarasaasiakkut paasissutissiisarneq
akikinneruvoq, sukkanerulluni aammalu tigusisartut assigiinngitsut
pisariaqartitaat naapertorlugit allanngortikkuminarluni.
Nittartakkami
tusagassiuutinut nalunaarutit, saqqummersitat, immikkut saqqummersitat,
ukiumoortumik kisitsisitigut paasissutissat aamma kisitsisaataasivik
ataatsimoortillugit takuneqarsinnaanerat neqeroorutigineqarpoq. Nittartagaq
kalaallisut qallunaatullu allagaavoq, immikkoortulli pingaarnerit tuluttut
nutserneqarnikuupput.
Kisitsisaataasiviup
programmia aasami 2015-imi nutaanerpaamut nutartigaavoq. Tassunga atatillugu
tabelit filinut oqaatsinut pingasunut allanngortinneqarput, taamaasillutik
tabelit tamarmik kalaallisut, danskisut tuluttullu
pissarsiarineqarsinnaanngorlutik.
Saqqummersitat
Kalaallit
Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqartartut tamarmik
akeqanngillat nittartakkamiillu aaneqarsinnaallutik. Sulinissamut
pilersaarutaasimasut 112-it akornanni Naatsorsueqqissaartarfiup 2019-imi
109-nik saqqummersitsivoq. Taakkunani 83 procentii piffissaq eqqorlugu 2019-imi
saqqummersinneqarput 2018-imilu 67 procentiullutik. 2018-imi
saqqummersitsinissaagaluit kinguaattoortut ingasattumik amerlapput, tamaanna
pissuteqarpoq Mittarfeqarfiup IT-mik ajoquteqarnera taamaasilluni timmisartunut
ilaasut pillugit kisitsisit aatsaat 2019-imi saqqummersinneqarlutik.
Takussutissiaq
2. Piffissaq eqqorlugu 2014-imit 2019-imut saqqummiussisarneq
|
Saqqummersitat amerlassusaat |
||||||
|
|
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
Piffissaq eqqorlugu saqqummertut |
|
51 |
66 |
84 |
81 |
82 |
93 |
Sap. ak. angullugu kinguaattoorlutik saqqummertut |
0 |
2 |
2 |
2 |
5 |
7 |
|
Qaammat ataaseq angullugu kinguaattoorlutik saqqummertut |
3 |
1 |
7 |
13 |
11 |
4 |
|
Qaammat ataaseq sinnerlugu kinguaattoorlutik saqqummertut |
1 |
1 |
5 |
4 |
7 |
5 |
|
Ukiup tullianut kinguartinneqartut taamaatiinnarneqartulluunniit |
1 |
0 |
1 |
4 |
18 |
3 |
|
Katillugit |
|
56 |
70 |
99 |
104 |
123 |
112 |
2015-imi
2016-imilu saqqummersinneqartartut amerlatserujussuarnerinut pissutaapput,
ukiumut ataasiarluni saqqummersinneqartartut qaammatikkaarlugit imaluunniit
kvartalikkaarlugit saqqummersinneqartalerneri. 2016-imi ukununnga tunngasut
qaammatikkaarlugit saqqummersinneqartalerput; takornariat, suliffeqarnermi
pissutsit aamma aalisarneq.
Kisitsisaataasivik
Saqqummersitanut
atatillugu paasissutissat immikkoortiterluagaanerusut Kisitsisaataasivimmi
tabelini arlalinni nassaassaapput. Naatsorsueqqissaartarfiup nittartagaa
aqqutigalugu imaluunniit http://bank. stat.gl toqqaannartumik iserfigalugu
kisitsisaataasivimmut isertoqarsinnaavoq. Kisitsisaataasivimmik atuisut tabelit
assigiinngitsut 408-t 2020-mi marsimi atorsinnaavaat ukiup siuliani tabelit
387-iupput. Amerlanerusunik ikinnerusunilluunniit tabeliuteqarnissaq
imminermini siunnerfiunngilaq, tabelit immikkoortiternerisa atuisut
periarfissaannut aalajangiisuusarneri pissutigalugit.
Kisitsisaataasivimmi
kisitsisaatigineqartut aaneqarsinnaapput atuisullu namminneq programiutaanni
imaluunniit periarfissat allat kisitsisaataasiviup atuisunut quppersagaaniittut
atorlugit suliarineqarsinnaapput.
Greenland
Science Week aamma oqalugiartarnerit
Ilisimatusarfimmi
ilinniartut suliffinnik nittarsaassinermi apriilimi 2019-imi aamma peqataavoq,
tassani siunertarineqarpoq siunissami sulilersinnaasunik ajornannginnerusumik
pissarsisalersinnaanissaq.
Facebook
Kalaallit
Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik 2014-imi Facebookimi atuisunngorpoq.
Atuisunngornerup siunertarivaa Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmit
nutaarsiassat inunnut amerlanerusunut apuuttarnissaat. 2020-mi marsimi
Facebookimi 959-inik malinnaasoqarpoq ukiup siuliani 946-nik malinnaasoqartoq.
API
Kisitsisaataasivimmi
paasissutissat API-nngorlugit (application programming interface)
paasissutissiisartunit allanit pissarsiassaapput. Paasissutissat
Kisitsisaataasivimmeersut aaneqarsinnaapput programminilu
atoqqinneqarsinnaallutik, soorlu mobiilini appini, nittartakkani
saqqummiissutini aalajangersimasuni allanilu. Takornariaqarnermut
kisitsisitigut paasissutissat www.tourismstat.gl-imiittut Visit Greenlandip
atortagai Kisitsisaataasivik nutarteraangat ingerlaannaq aaneqartarput.
Kalaallit
Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup assilersukkanik saqqummiussinissamut
periarfissat nammineerluni atortarsimavai. Taassuma saniatigut programkode
nittartakkamut atorneqartartoq Naatsorsueqqissaartarfiup avataaniittunut
soqutiginnittunut akeqanngitsumik pissarsiassanngortinneqarnikuuvoq.
2.3
Aningaasatigut isumalluutit
Siulersuisut
sulianut pilersaarusiamik aalajangersaasarpoq, taannalu aningaasaliissutinik
ukiumoortumik aningaasanut inatsit aqqutigalugu tunniunneqartunit suliassanillu
suliakkiissutaasunit isertitanit aningaasalersorneqarpoq.
2019-imi
aningaasaliissutit 9.817 t.kr.-imiipput, immikkut tapiliussat -700 t.kr.-t
ilanngullugit. Naatsorsuinerup inernerata takutippaa aningaasat atukkat 398
t.kr.-nik ikinnerusimasut.
Aningaasanik
atuinikinnerunermut pissutaanerpaapput 2019-imi nuna tamakkerlugu
naatsorsuutinik suliaqarnermut Danmark Statistik-imut siunnersortinut
aningaasartuuteqarsimannginneq, tamanna ukiut siuliini pisarsimagaluarpoq.
2019-imut
naatsorsuutit ukiup siulianit nuuttanik 982 t.kr.-inik ilaqarput.
2019-imi
Namminersorlutik Oqartussat kontoplan nutaaq atulerpaat. 2019-imut
naatsorsuutit ataaniittut kontoplani nutaaq malillugu suliaapput, ukiunilu
siullerni naatsorsuutit aamma 2019-imi kontoplan malillugu
suliarineqarsimallutik.
Takussutissiaq 3. Naatsorsuutit inerneri 2015-2019
Suuneri |
|
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
Akissarsiat |
|
|
9.439 |
9.641 |
8.935 |
8.672 |
8.861 |
Sulinermut atatillugu angalanerit |
|
|
197 |
200 |
263 |
203 |
269 |
Ilassinninneq / tunissutit |
|
|
8 |
16 |
12 |
3 |
9 |
Pikkorissartitsinernut aningaasartuutit |
|
|
21 |
30 |
14 |
13 |
37 |
Siunnersortit avataaneersuut |
|
|
321 |
1.407 |
797 |
1.185 |
479 |
Atorfinittunut atorfeqarunnaartunullu aningaasartuutit |
|
|
0 |
0 |
37 |
106 |
19 |
Sullissineq |
|
|
281 |
436 |
233 |
258 |
414 |
Nioqqutissanik pisinerit allaffissornermilu aningaasartuutit |
|
|
110 |
87 |
89 |
103 |
89 |
Illut |
|
|
0 |
12 |
0 |
0 |
0 |
Qarasaasianut aningaasartuutit pisinerillu |
|
|
75 |
84 |
163 |
141 |
334 |
Immikkoortitat |
|
|
1.060 |
-12 |
-5 |
19 |
-80 |
Isertitat |
|
|
-2.306 |
-2.120 |
-2.062 |
-588 |
-1.023 |
Nalikilliliineq aamma aningaasat nalingisa apparneri |
|
|
0 |
39 |
0 |
0 |
11 |
Tamaasa katillugit |
|
|
9.207 |
9.818 |
8.478 |
10.116 |
9.419 |
2.4
Sulisoqarneq
2020-p
aallartinnerani sulisut
Januaarip aallaqqaataani 2020-mi sulisut 15-iupput tassaasut: Pisortaq, pisortap tullersortaa, kisitsisitigut paasissutissanut siunnersortit qulingiluat, paasissutissiisartut marluk, allaffimmioq ataaseq. Sulisut akornanni kisitsisitigut paasissutissanut siunnersortit marluk aamma allaffimmioq ataaseq 2019-ip ingerlanerani sulilerput. 2019-ip ingerlanerani kisitsisitigut paasissutissanut siunnersortit marluk, ataaseeq ukiut kingulliit marluk sulinngikkallareerluni soraarpoq. Allaffimmioq ataaaseq 2019-imi suliunnaarnersiaqalerpoq.