Siulequt

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup 2019-imut ukiumoortumik nalunaarusiaa saqqummiunneqarpoq. Naatsorsueqqissaartarfiup suliassai, tassunga ilanngullugit suliffeqarfiup inatsisitigut tunngavigisai aqutsinermilu pissutsit nalunaarusiami allaaserineqarput. Tamatuma saniatigut Naatsorsueqqissaartarfimmi 2019-imi kisitsisitigut paasissutissat suliarineqartut kiisalu suliffeqarfiup aningaasaqarnera, sulisullu pillugit takussutissat nalunaarusiap imarai.

 

Ukiumoortumik nalunaarusiamut atatillugu ingerlatsinermi pilersaarut siulersuisut akuerisimasaat ukiumut ataasiarluni nutarterlugu saqqummersinneqassaaq.

 

2019-imi Naatsorsueqqissaartarfik ukiunik 30-nngortorsiorpoq. 1989-imi naatsorsueqqissaartarfik pilersinneqarneranut kisitsisitigut paasissutissat qitiusumik katersorneqartalernissaat siunertaasimavoq. Naalagaaffiup akisussaaffiinik Kalaallit Nunaannut nussuinerit malillugit politikkikkut aalajangiiniarnerni datat tunngavigineqartussat tutsuiginartut pisariaqartinneqarnerat annertusiartorsimavoq.

 

1989-imiilli Naatsorsueqqissaartarfiup akisussaaffini annertusiartuaartissimavai. 2019-imi Naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqartut 100-t sinnerpaat, kisitsisaataasivimmi tabelit 408-ullutik.

 

Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsiserpassuit pigisaasa ilisimatusartoqarsinnaanissaa aamma sukumiisumik misissuisoqarsinnaanissaa qulakkeerpaat. Qitiusumik kisitsisitigut paasissutissanik peqarnerata kingunerivaa inuiaqatigiit ineriartornerat pillugu sukumiisumik misissuisinnaaneq suliaqarfiit assigiinngitsut taputartuullugit, pisortat suliffeqarfiutaanni suliat immikkoortitersimaneri apeqqutaatinnagit.

 

Siulersuisut pingaartitaraat siunissami Naatsorsueqqissaartarfik kisitsisitigut paasissutissanut pitsaasumik ingerlalluni qitiusoqarfiujuarnissaa.

 

Vøgg Løwe Nielsen

Siulersuisunut siulittaasoq

 

 

1 Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup suliassai aqunneqarneralu

 

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Kalaallit Nunaanni pisortatigoortumik naatsorsueqqissaarnernut qitiusumik oqartussaasuuvoq.

Naatsorsueqqissaartarfiup pingaarnertigut akisussaaffigineqarnera siulersuisunit isumagineqarpoq, taakkulu inuiaqatigiinni pissutsinik ilisimasaqartunik tallimanik ilaasortaqarput. Ulluinnarni aqutsisoqarneq naatsorsueqqissaartarfimmi pisortaasumit isumagineqarpoq, taassumalu suliffeqarfik avammut nittarsaattarpaa.

 

Aaqqissuussaanikkut inissisimaneq

Naatsorsueqqissaartarfik aaqqissuussaanikkut Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfiup ataaniippoq. Aningaasaqarnermut naalakkersuisoqarfiup Naatsorsueqqissaartarfimmi aningaasaqarneq sulisunullu atugassarititat pingaarnertut akisussaaffigivai. Atugassarititat naatsorsueqqissaarnermut tunngasut siulersuisut akisussaaffigivaat.

 

 

1.1 Siulersuisut suliassaat katitigaanerallu

 

Siulersuisut suliassaat

Siulersuisut suliassaat Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 29. oktober 1999-imeersumi takuneqarsinnaasut ukuupput:

·         Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmut pingaarnertut akisussaaffik isumagissallugu

·         Kisitsisitigut paasissutissat tamaneersut katiternissaannut siunnersuuteqassallutik

·         Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik anguniakkanut aalajangersakkat naapertorlugit sulinersoq nakkutigissallugu

·         Suliniuteqarfigineqartunut piffissaq ungasinnerusoq isigalugu Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup pilersaarusiornera akuerissallugu

·         Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup sulinissamut pilersaarutai akuerissallugit

·         Ukiumut ataasiartumik suliffeqarfiup sulinera pillugu Naalakkersuisunut nalunaarummik tunniussaqartarnissaq

 

Siulersuisut katitigaanerat

Siulersuisut 2019-ip naanerani ukuninnga inuttaqarput, taakku atuuffiisa atorunnaarnissaat ungaluusami nalunaarutigineqarpoq:

 

·         Vøgg Løwe Nielsen, siusinnerusukkut Danmarks Statistik-imi allaffimmi pisortaasimasoq (juunip tallimaanni 2020)

·         Tønnes Berthelsen, KNAPK-mi pisortaq (juunip tallimaanni 2022)

·         Kim Neumann Nielsen, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi pisortaq (juunip tallimaanni 2022)

·         Lulu Nielsen, Kommuneqarfik Sermersuumi siunnersorti (juunip tallimaanni 2020)

·         MîtdlâraK E. Lennert, Ph.d.-eerluni ilisimatusartoq (juunip tallimaanni 2021)

 

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup sulisui sinnerlugit Josef Kâjangmat siulersuisuni 2019-imi ilaasortaatinneqarpoq.

 

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmut siulersuisut 2019-imi pingasoriarlutik ataatsimiipput. Siullermik ataatsimiinnermi 2018-imi angusat, matumuunalu Ukiumoortumik nalunaarusiap aamma Ingerlatsinermut pilersaarutip suliarineqarnera akuerineqarneralu, sammineqarput. Aappassaanik ataatsimiinnermi Hagstovammit (Savalimmiuni naatsorsorsueqqissaartarfik) isummersorfiusinnaasumik saqqummiussisoqarpoq pingajussaanillu ataatsimiinnermi 2020-mi missingersuutit suliassanullu pilersaarutit sammineqarlutik.

 

 

2 Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmi ukiup ingerlanera

 

2.1 Kisitsisitigut paasissutissiorneq

Immikkoortuni kisitsisitigut paasissutissat assigiinngitsut saqqummersinneqartut agguarnerat takussutissiamit ataaniittumit erserput. 2019-imi ukiullu siuliini Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummersitai immikkoortiterluagaanerusunngorlugit takussutissiorneri nittartakkimi takuneqarsinnaapput.

 

Takussutissiaq 1. 2018-imi 2019-imilu  saqqummersitat amerlassusivii aamma immikkoortut kisitsisitigut paasissutissanik suliaqarfiusut malillugit 2020-mi saqqummersitassatut pilersaarutaasut

 

2018

2019

 

2020

Kalaallit Nunaanni kisitsisit

1

1

1

Aningaasaqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissat

52

42

42

Innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutissat

29

29

27

Suliffeqarneq pillugu kisitsisitigut paasissutissat

41

40

41

Katillugit

123

112

111

 

2019-imi kisitsisitigut paasissutissanik suliaqarfiit immikkut maluginiaqqusat ataani allaaserineqarput.

 

Nuna tamakkerlugu naatsorsuutit aamma pisortat aningaasaqarnerat

2019-imi pisortat aningaasaqarnerat iluarsaallugu saqqummersinneqarpoq. Iluarsaassinermi COFOG-koder aamma aningaasaqarnermi pissutsit (realøkonomiske koder) nutaat malillugit suliarineqarput.

 

Pisortat aningaasaqarnerannut nalunaarsuusiat nuna tamakkerlugu naatsorsuutinit annikitsunnguamik tulluarsarlugit atorneqarsinnaanngorlugit suliarineqarput.

 

Innuttaasut

2005-imiit 2019-imut Naatsorsueqqissaartarfik CPR-imiit innuttaasut pillugit kisitsisitigut paasissutissiornermut atugassanik KIMIK aqqutigalugu pissarsisarsimavoq. Pisortat qarasaasiaq atorlugu paasissutissanut periusissiaat (digitaliseringsstrategi) tunngavigalugu Cpr-inut paasissutissat pisortaqarfinnut tamanut siammarterneqartartussanngormata Naatsorsueqqissaartarfik 2019-imi paasissutissiornermik atortussanik tunisittarnissamut aalajangersimasunik suliaqarpoq, taannalu siullermeerluni tunngavigineqarpoq 2020-mi januaarip aallaqqaataani innuttaasut pillugit saqqummersitsinermi. Taamatut suliaqarneq 2019-imi immikkut suliaqartitsisimavoq aningaasatigullu immikkut atuiffiusimalluni. Naatsorsueqqissaartarfiup siunissami ajornannginnerusumik akikinnerusumik kisitsisinik pissarsisinnaasarnissaanik periarfissiivoq, akulikinnerusumillu paasissutissani nutaanik meerarsiartaarnernut, katinnernut avinnernullu tunngasunik Naatsorsueqqissaartarfik pissarsisinnaanngorluni.

 

Innuttaasut amerlassusissaanut naatsorsuinermut tunngaviusoq 2018-imi nutarterneqarpoq, Kalaallit Nunaannut aamma Kalaallit Nunaannit nuuttartut eqqarsaatigalugit pitsanngorsaasoqarluni.

 

Greenland in figures

2018-imi Greenland in Figures annertusineqarluni tuluttut saqqummersinneqarpoq. Saqqummersitami tassani sammisat assigiinngitsut naatsumik assiliartalersorlugit aamma grafiskimik atuilluni saqqummersinneqarput. Siornatigut saqqummersinneqartartut Greenland in Figures aamma Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissat akornanniittutut oqaatigineqarsinnaavoq. 2019-imi siullermeerluni Greenland in Figures kalaallisut Kalaallit Nunaanni kisitsisit aamma qallunaatut Grønland i tal nittartakkakkut pdf-filinngorlugit saqqummersinneqartalerput.

 

Allat

2019-imi Naatsorsueqqissaartarfik assigiinngitsunik suliaqarpoq atuisunut 2020-mi kingusinnerusukkulluunniit aatsaat malunniuttussanik. Suliat pingaarnerit ukuupput:

-          Betalingsbalancestatistik

-          Pisortat aningaasaqarnerat pillugu kisitsisitigut paasissutissat annertusinissaat suliffeqarfiit ilanngunnerisigut

-          Inuuttaasut amerlassusissaat sumiiffinnut tulluarsarlugit suliarineqarput

-          Innuttaasut pillugit nalunaarsuinermut uppernarsaasiorneq

-          Naatsorsueqqissaartarfiup nittartagaata nutarsarneqarnera

 

 

2.2 Naatsorsueqqissaarnermik paasissutissiisarneq

 

Qarasaasiat atorlugit paasissutissiisarneq

Naatsorsueqqissaartarfiup siammarterinera qarasaasiatigut pinerusarpoq. Qarasaasiakkut paasissutissiisarneq akikinneruvoq, sukkanerulluni aammalu tigusisartut assigiinngitsut pisariaqartitaat naapertorlugit allanngortikkuminarluni.

 

Nittartakkami tusagassiuutinut nalunaarutit, saqqummersitat, immikkut saqqummersitat, ukiumoortumik kisitsisitigut paasissutissat aamma kisitsisaataasivik ataatsimoortillugit takuneqarsinnaanerat neqeroorutigineqarpoq. Nittartagaq kalaallisut qallunaatullu allagaavoq, immikkoortulli pingaarnerit tuluttut nutserneqarnikuupput.

 

Kisitsisaataasiviup programmia aasami 2015-imi nutaanerpaamut nutartigaavoq. Tassunga atatillugu tabelit filinut oqaatsinut pingasunut allanngortinneqarput, taamaasillutik tabelit tamarmik kalaallisut, danskisut tuluttullu pissarsiarineqarsinnaanngorlutik.

 

Saqqummersitat

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqartartut tamarmik akeqanngillat nittartakkamiillu aaneqarsinnaallutik. Sulinissamut pilersaarutaasimasut 112-it akornanni Naatsorsueqqissaartarfiup 2019-imi 109-nik saqqummersitsivoq. Taakkunani 83 procentii piffissaq eqqorlugu 2019-imi saqqummersinneqarput 2018-imilu 67 procentiullutik. 2018-imi saqqummersitsinissaagaluit kinguaattoortut ingasattumik amerlapput, tamaanna pissuteqarpoq Mittarfeqarfiup IT-mik ajoquteqarnera taamaasilluni timmisartunut ilaasut pillugit kisitsisit aatsaat 2019-imi saqqummersinneqarlutik.

 

Takussutissiaq 2. Piffissaq eqqorlugu 2014-imit 2019-imut saqqummiussisarneq

 

 

Saqqummersitat amerlassusaat

 

 

2014

2015

2016

2017

2018

2019

Piffissaq eqqorlugu saqqummertut    

 

51

66

84

81

82

93

Sap. ak. angullugu kinguaattoorlutik saqqummertut  

0

2

2

2

5

7

Qaammat ataaseq angullugu kinguaattoorlutik saqqummertut  

3

1

7

13

11

4

Qaammat ataaseq sinnerlugu kinguaattoorlutik saqqummertut  

1

1

5

4

7

5

Ukiup tullianut kinguartinneqartut taamaatiinnarneqartulluunniit  

1

0

1

4

18

3

Katillugit

 

56

70

99

104

123

112

 

2015-imi 2016-imilu saqqummersinneqartartut amerlatserujussuarnerinut pissutaapput, ukiumut ataasiarluni saqqummersinneqartartut qaammatikkaarlugit imaluunniit kvartalikkaarlugit saqqummersinneqartalerneri. 2016-imi ukununnga tunngasut qaammatikkaarlugit saqqummersinneqartalerput; takornariat, suliffeqarnermi pissutsit aamma aalisarneq.

 

Kisitsisaataasivik

Saqqummersitanut atatillugu paasissutissat immikkoortiterluagaanerusut Kisitsisaataasivimmi tabelini arlalinni nassaassaapput. Naatsorsueqqissaartarfiup nittartagaa aqqutigalugu imaluunniit http://bank. stat.gl toqqaannartumik iserfigalugu kisitsisaataasivimmut isertoqarsinnaavoq. Kisitsisaataasivimmik atuisut tabelit assigiinngitsut 408-t 2020-mi marsimi atorsinnaavaat ukiup siuliani tabelit 387-iupput. Amerlanerusunik ikinnerusunilluunniit tabeliuteqarnissaq imminermini siunnerfiunngilaq, tabelit immikkoortiternerisa atuisut periarfissaannut aalajangiisuusarneri pissutigalugit.

 

Kisitsisaataasivimmi kisitsisaatigineqartut aaneqarsinnaapput atuisullu namminneq programiutaanni imaluunniit periarfissat allat kisitsisaataasiviup atuisunut quppersagaaniittut atorlugit suliarineqarsinnaapput.

 

Greenland Science Week aamma oqalugiartarnerit

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Nuummi Greenland Science Weekimut suliffeqarfiup suliaasa tamanit ilisimaneqarnerulernissaanik siunertaqarluni novembarimi pisumut 2019-imi peqataavoq. Aaqqissuussaq Ilisimatusarfimmit aaqqissuunneqarpoq Katuamilu ingerlanneqarluni.

 

Ilisimatusarfimmi ilinniartut suliffinnik nittarsaassinermi apriilimi 2019-imi aamma peqataavoq, tassani siunertarineqarpoq siunissami sulilersinnaasunik ajornannginnerusumik pissarsisalersinnaanissaq.

 

Facebook

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik 2014-imi Facebookimi atuisunngorpoq. Atuisunngornerup siunertarivaa Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmit nutaarsiassat inunnut amerlanerusunut apuuttarnissaat. 2020-mi marsimi Facebookimi 959-inik malinnaasoqarpoq ukiup siuliani 946-nik malinnaasoqartoq.

 

API

Kisitsisaataasivimmi paasissutissat API-nngorlugit (application programming interface) paasissutissiisartunit allanit pissarsiassaapput. Paasissutissat Kisitsisaataasivimmeersut aaneqarsinnaapput programminilu atoqqinneqarsinnaallutik, soorlu mobiilini appini, nittartakkani saqqummiissutini aalajangersimasuni allanilu. Takornariaqarnermut kisitsisitigut paasissutissat www.tourismstat.gl-imiittut Visit Greenlandip atortagai Kisitsisaataasivik nutarteraangat ingerlaannaq aaneqartarput.

 

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup assilersukkanik saqqummiussinissamut periarfissat nammineerluni atortarsimavai. Taassuma saniatigut programkode nittartakkamut atorneqartartoq Naatsorsueqqissaartarfiup avataaniittunut soqutiginnittunut akeqanngitsumik pissarsiassanngortinneqarnikuuvoq.

 

 

2.3 Aningaasatigut isumalluutit

Siulersuisut sulianut pilersaarusiamik aalajangersaasarpoq, taannalu aningaasaliissutinik ukiumoortumik aningaasanut inatsit aqqutigalugu tunniunneqartunit suliassanillu suliakkiissutaasunit isertitanit aningaasalersorneqarpoq.

 

2019-imi aningaasaliissutit 9.817 t.kr.-imiipput, immikkut tapiliussat -700 t.kr.-t ilanngullugit. Naatsorsuinerup inernerata takutippaa aningaasat atukkat 398 t.kr.-nik ikinnerusimasut.

 

Aningaasanik atuinikinnerunermut pissutaanerpaapput 2019-imi nuna tamakkerlugu naatsorsuutinik suliaqarnermut Danmark Statistik-imut siunnersortinut aningaasartuuteqarsimannginneq, tamanna ukiut siuliini pisarsimagaluarpoq.  

 

2019-imut naatsorsuutit ukiup siulianit nuuttanik 982 t.kr.-inik ilaqarput.

 

2019-imi Namminersorlutik Oqartussat kontoplan nutaaq atulerpaat. 2019-imut naatsorsuutit ataaniittut kontoplani nutaaq malillugu suliaapput, ukiunilu siullerni naatsorsuutit aamma 2019-imi kontoplan malillugu suliarineqarsimallutik.

 

Takussutissiaq 3. Naatsorsuutit inerneri 2015-2019

Suuneri

 

 

2015

2016

2017

2018

2019

Akissarsiat 

 

 

9.439

9.641

8.935

8.672

        8.861

Sulinermut atatillugu angalanerit

 

 

197

200

263

203

           269

Ilassinninneq / tunissutit

 

 

8

16

12

3

               9

Pikkorissartitsinernut aningaasartuutit  

 

 

21

30

14

13

             37

Siunnersortit avataaneersuut

 

 

321

1.407

797

1.185

           479

Atorfinittunut atorfeqarunnaartunullu aningaasartuutit

 

 

0

0

37

106

             19

Sullissineq

 

 

281

436

233

258

           414

Nioqqutissanik pisinerit allaffissornermilu aningaasartuutit

 

 

110

87

89

103

             89

Illut

 

 

0

12

0

0

               0  

Qarasaasianut aningaasartuutit pisinerillu

 

 

75

84

163

141

           334

Immikkoortitat

 

 

1.060

-12

-5

19

            -80

Isertitat

 

 

-2.306

-2.120

-2.062

-588

      -1.023

Nalikilliliineq aamma aningaasat nalingisa apparneri

 

 

 

0

 

39

 

0

 

0

 

             11

Tamaasa katillugit

 

 

9.207

9.818

8.478

10.116

        9.419

 

 

2.4 Sulisoqarneq

 

2020-p aallartinnerani sulisut

Januaarip aallaqqaataani 2020-mi sulisut 15-iupput tassaasut: Pisortaq, pisortap tullersortaa, kisitsisitigut paasissutissanut siunnersortit qulingiluat, paasissutissiisartut marluk, allaffimmioq ataaseq. Sulisut akornanni kisitsisitigut paasissutissanut siunnersortit marluk aamma allaffimmioq ataaseq 2019-ip ingerlanerani sulilerput. 2019-ip ingerlanerani kisitsisitigut paasissutissanut siunnersortit marluk, ataaseeq ukiut kingulliit marluk sulinngikkallareerluni soraarpoq. Allaffimmioq ataaaseq 2019-imi suliunnaarnersiaqalerpoq.